Agronoomia
Kohastunud aastatuhandeid
põhisöödaks olnud heintaimede keemilisele koostisele. Meie maafondis rohkesti
heintaimede viljelemiseks sobivaid muldi. Kasutamata alad sobilik oleks üle viia
rohumaadeks.
Heintaimede viljelemisel vähem tööjõudu vaja kui teraviljdel. Liblikõielistel
heintaimdele bioloogiline võime siduda ja akumuleerida palju lämmastikku.
Väetamise kulud väiksemad.
Veiste suvine söötmine peaks põhinema karjamaarohul osatähtsusega 80%.
Noorloomadel 100%.
Valguprobleemi lahendamiseks:
1. Liblikõieliste heintaimede kasvupind suurenema 50 %-ni kogu rohumaade
üldpinnast.
2. Et rohumaad oleks liblikõieliste rohked, peab igal aastal tegema
uuenduskülv.
3. 2-3 niidet suve jooksul
4. Süsteem, et loomad pidevalt varustatud hea rohusöödaga.
5. Õigeaegne ja korralik rajamine, kõrreliste rohumaade nõuetekohane
lämmastikuga väetamine
6. Söötade valmistamistehnoloogia, konservantide kasutamine ja
annaabi.ee 
