AINE-JA ENERGIAVAHETUS
kudede moodustamiseks. Selles avaldub valkude plastiline ehk ehituslik funktsioon.
Valkudel on ka energeetiline funktsioon. Nimelt saab organism vajadusel glükogeogeneesi
teel muuta valgud ja aminohapped glükoosiks. 1g valku annab sama palju energiat kui 1g
süsivesikuid (4kcal). Valke peaks üldisest kaloraazist ööpäevas saama 10-15% üldisest
kaloraazist. See on ligikaudu 1-1,3 grammi valku kilogrammi kehakaalu kohta. Sellist
valgukogust nim valgu optimumiks. Valguoptimum on selline valgu kogus, miss kinnistab
kudede ja rakkude vajaduse ehituslikuks otstarbeks ja kindlustab ka hea enesetunde,
töövõime. On ka teine valgu tarbimise mõiste- valgumiinimum (0,5-0,6 g valku ööpäevas
kg kehakaalu kohta, poole väiksem kui optimum). Valgu miinimumiks nim sellist valgu
kogust ööpäevas, mis kindlustab lämmastikubilansi tasakaalu. Lämmastikubilansiks
loetakse organismi poolt toiduga saadud ja organismist väljutatud lämmastiku suhet.