Nimetu
väärtus ja biosaadavus enam vähem kokku (Vaask jt, 2006; Kokassaar jt, 1996).
1.3 Valkude ala- ja ületarbest tingitud ohud
Sageli esineb valguvaegus koos toiduenergia puudujääkidega. Väga tähtis on tähelepanu
pöörata madala sissetulekuga sotsiaalsete riskirühmade valguvajaduse rahuldamisele.
Valguvaegus põhjustab vesipõhiseid turseid, lihaste nõrkust ning muutusi naha ja juuste
ehituses (Caballero, 2005). Lastel pidurdub kroonilise valgunappuse korral kasv ja areng ning
samaväärselt täiskasvanutega väheneb vastupanuvõime haigustele (Vaask jt, 2006; Kokassaar
jt, 1996). Teaduslike uurimustega on tõestatud, et näiteks hüpotroofia (kehakaalu ja kasvu
peetumise) esinemine imikutel on tihti seotud probleemidega toitlustamisel. Aastail 2000-
2002 oli Eesti tervishoiustatistika järgi 1000 elussünni kohta keskmiselt 25 last aeglase kasvu
ning väärtoitumusega (Eesti Sotsiaalministeerium, 2003).