Tema biotoime avaldub nii taimsetes kui loomsetes organismides. Tänu oma redoksomadustele vajalik ensüümide ja valkude ehituses. Inimiseorganismis esineb raud ainult seotud vormis, millena ta on lahustuv ja mittetoksiline. Seotud raud on organismis kahes oksüdatsiooniastmes: Fe2+ (ferro; hapelises keskkonnas) Fe3+ (ferri; netraalses ja aluselises keskkonnas) Hemiin omab positiivset laengut, mistõttu annab ta soolasid. Liitvalku, mille punane värvus tuleneb heemist ja milles valguliseks komponendiks on globiin, nimetatakse hemoglobiiniks. Ühes hemoglobiinimolekulis on 4 raua aatomit-seob ja transpordib hapnikku. Hemoglobiinis on rauda 1.36% Raua ööpäevane vajadus 10-15 mg. Redoksprotsessid keskkonnas Keemiline reaktsioon on aine muutus, millega kaasneb aatomitevaheliste keemiliste sidemete teke või katkemine. Näiteks: 1) nitraadid nitoosamiinideks metabolismi käigus fermentide abil. Meie organism toodab nn toksiini. 2 NO3 + X RR'N-N=O, mis mürgine
kõrvad pikad ja ettepoole lontis. Emisel nisasid 12-14. Nahk on roosakas, kaetud valgete karvadega. Tagakeha on hästi arenenud. Eesti peekonitõugu sead kasvavad ja arenevad kiiresti, täiskasvanud kult kaalub 300 kg ja emis kuni 250 kg. Söötmisõpetus 1. Proteiin kui toitefaktor. Asendamatud ja kriitilised aminohapped. Proteiin on rakendusbioloogiline mõiste, mille all võetakse kokku söötades olevad lämmastikku sisaldavad ühendid. Toorproteiin jaguneb valguliseks ja mittevalguliseks osaks. Proteiini väärtuslik osa on valk, mis koosneb 22st aminohappest. Vaögud on peptiidahelad, millised koosnevad vähemalt 50st aminohappejäägist. Kõiki 22 aminohapet, mis esineb valgu koostises, on võimelised sünteesima taimed ja mikroorganismid. Põllumajandusloomad ei sünteesi 9t ja linnud 11t aminohapet. 20 KALAKASVATUSE ERIALA
annaabi.ee 
