Lapsed söövad nii nagu nende vanemad
allergeenideks.
Kuhu jäävad piimatooted? Paarkümmend aastat tagasi olid lapsetoidu soovitused teised,
siis pakuti lapsele lisatoitu varem. Need aga püsivad veel sotsiaalses mälus ja tänapäevalgi
püütakse lapsele lisatoitu anda varem. On selgunud, et piimavalk on lapsele suhteliselt
raskesti seeditav, moodustab suuri valgukämpusid ja koormab neerud üle. Tänapäeva
meditsiinis leidub teooriaid, et laste ülekaalu põhjus on varakult saadud valguliig, mitte
liigsed süsivesikud, nagu varem arvati. See võib olla ka põhjuseks, miks tasub lastel kuni 1
aastaseks saamiseni joogipiima piirata.
Esimese eluaasta teisel poolel võib teha piimaga toite, näiteks putru pooleks piimaga. Ka
kohupiima võib teisel eluaastal süüa aga väheses koguses, et ei tekiks valguliiga. Tuleks
jälgida, et laps saaks kõike vajalikku, seetõttu võiks kohupiimakogus pigem väikeseks
jääda.
annaabi.ee 
