mag.laineid, mille tulemusena tema En peab vähenema. See vähenemine peab toimuma kin. en. arvel ja el. v peab järjest vähenema. Selle tulemusena peaks ta spiraalselt langema aatomituumale, mida aga reaalselt ei juhtu. 3. Probleemid antud mudeliga Borhi postulaadid - selle el. seotud probleemid lahendas Taani füüsik Niels Bohr. Tema postulaadid: 1. Aatom võib viibida ainult kindlatel energiatasemetel, millele vastab kindel energia En- sel juhul aatom ei kiirga. 2. Aatom kiirgab valgukvandi üleminekul suuremalt energiatasemelt En väiksema energia tasemega olekule Ek. Kiiratud footoni energia on leitav valemiga: hf=Ek-En kui aatom neelab välist energiat, siis neelatakse samuti kvantide kaupa. Aatomi energiatase sõltub põhiliselt elektroni energiast. Sisuliselt elektronid pendeldavad energiatasemete ehk erinevatele kaugustele aatomituumast. Mida lähemal on elektroni trajektoor tuumale, seda suurem on ta energia. 4
silmaga nähtamatutest osakestest - korpuskulitest. Sada aastat hiljem kirjeldas ainete soojuslikke omadusi Lomonossov, kes rääkis aatomitest ja nende soojusliikumisest. Veel hiljem võeti kasutusele elementaarlaeng (Helmhotz 1880). Kvantide idee pole midagi erilist, sest kõik meid ümbritsev koosnev väiksematest osadest (maja: tellised, kruusaterad, tsemenditolm; jutt: laused, sõnad, tähed). Teoreetiliselt põhjendatult võttis valgukvandi ehk footoni mõiste kasutusele 1900. aastal Max Planck. Kvandi mõiste abil seletas ta hõõguvate tahkiste spektrite omadusi. Ta sidus ka footoni energia E ja sellele vastava valguse sageduse f, pakkudes seoseks: E/f = const. Seda konstanti tuntakse nüüd Plancki konstandina. Esiti oli footon ka hüpoteetiline osake nagu varasemad kvandid. Kuid 1905.a. Einstein tõestas kvantide reaalsuse fotoefekti seletades. Hiljem on selgunud, et footon saab
annaabi.ee 
