........................................................................... 5 CRI ja CRL.......................................................................................................................... 5 Isolatsiooni kraad................................................................................................................. 5 Tulemused.............................................................................................................................. 6 Mõju valglinnastumisele ökoloogilisel maa-alal.................................................................... 6 Isolatsiooni efekt valglinnastumisele ökoloogilisel maal....................................................... 7 Kokkuvõte............................................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 10
Hoonestusalad on kasvanud kõige enam Tallinna loode- ja kirdeosas. Peamiselt on tegu eramute rajamisega, kuid lisaks on laienemine toimunud ka kaubandus- ja vaba-ajakeskuste ning lao- ja tootmishoonete arvelt (Ideon, 2006). Joonis 6. Tallinna linnas ja lähiümbruses 1995-2005 rajatud hoonestusalad. (Ideon, 2006) Eelnevalt toodud näidete põhjal võib öelda, et Tallinn pole tänapäeval enam kompaktne linn, sest mitmed elamualad on rajatud valglinnastumisele iseloomulikult nö ,,põllule" Kuid siiski on pärast taasiseseisvumist erinevate planeeringutega muudetud linna kompaktsemaks: kesklinna tihenemine uute kortermajadega, nt Ahtri tänaval, ja endiste tööstusalade rekonstrueerimine elamualadeks, näiteks Rotermanni kvartalis. (Ideon, 2006) Tallinnale kui valglinnale viitab mitmeid aspekte, näiteks mitmete eraldiseisvate uusasumite rajamine, regionaalsete ja üldplaneeringute puudumine või nende muutmine detailplaneeringutega