MAATEADUS
samal voolusängil sõltudes reaalsetes
geoloogilistes tingimustes maapinna
geoloogilisest ehitusest, sademete
jaotusest pikkiprofiilil jn.. Pikkiprofiili
kuju on tavaliselt nõgus (sinusoidaalne)
ning voolusängi gradient suurem (st.
kallakus järsem) ülemjooksul nt 10
m/km ja see väheneb alamjooksu
suunas, kus gradient vo. ainult mõni
cm/km.
Jõgede pikiprofiilid- Ülemjooks,
keskjooks, alamjooks.
Jõgikonnad, valglad-Igal jõel on oma
veekogumisala e valgla mida
nimetatakse jõgikonnaks. Valglateks
võivad olla kraavid, ojad, väikesed
jõekesed, allikad vms, mis kõik üheks
suureks jõeks kokku jooksevad.
Kaarid e. orvandid on järsuveerelised
süvendid mäeahelike nõlvadel, mille
põhi on kaldu esiserva suunas, kust
väljub liustikukeel. Kaaride vahele
jäävad teravad mäetipud karlingud.
Karst- nim põhja- ja pinnavee poolt
kivimite keemilise lahustamise ja
mehhaanilise kulutamise tagajärjel
tekkinud pinnavormide ja maasiseste
vormide kompleksi ning selle tagajärjel
annaabi.ee 
