ladestub turbana siirdeveed jõesuulähedased tihedus: D = L/A km/km 2. Jõe valgla on ala, ajal saada ning kui palju peab jõkke jääma pinnaveekogud, mille v on mere läheduse tõttu millelt jõgi saab oma vee. Ta jaguneb (sanitaarvooluhulk). Lühik vaatlusrea pikend: osalt soolane, kuid mida mageveevool tunduvalt maapealseks ja maa-aluseks valglaks, mis ei ühti, Mida pikem on vaatlusrida, seda täpsem on mõjutab valgla maa-ala, mille kogu pindmine sest maa peal valglat piiravad veelahkmed ei äravoolunorm. Et rea keskmist saaks lugeda äravooluvesi voolab läbi ojade, jõgede ja lange maa-alustega kokku. Et viimaseid on raske normiks, peab olema andmeid 40 kuni 60 aasta mõnikord ka järvede ühe jõesuudme või delta kindlaks teha, mõeldakse valglast rääkides just kohta
maismaa- ja mereala. Valgla maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab. Jõe valgla toimib nagu lehter: kõikjalt valglast voolab vesi sellesse jõkke kokku. Jõe igal lisajõel on oma valgla, mis kuulub nt emajõe valgla koosseisu. Valglaid lahutavat piiri nimetatakse veelahkmeks ehk veelahkmejooneks. Veelahkmejoon on tihti piiriks kahe riigi vahel, kui piir kulgeb piki mäestikke. Valgla jaguneb maapealseks ja maa-aluseks valglaks. Valglast rääkides peetakse tavaliselt silmas maapealset valglat, sest maa-alust valglat on enamasti raske kindlaks teha. 5. Äravoolu mõjutavad tegurid. NB! Mõju äravoolu hüdrograafile ja veebilansile. Äravoolu mõjutavad klimatoloogilised (sademed ning aurumine) ja füüsikalis-geograafilised tegurid (valgla suurus, pinnamood, mullastik ja geoloogiline ehitus, taimkate ning järved ja veehoidlad), inimtegevus ja kliima muutumine.
Jõeorg laieneb kaldauuristuste ja loogete moodustumise tõttu. Jõe alamjooksul voolukiirus aeglustub niivõrd, et kaasatoodud uhtained langevad põhja. Setete kuhjumise tõttu mõni jõgi hargneb mitmeks harujõeks, mis võivad, aga ei pruugi allpool taas peajõega ühineda. Mingil maa-alal paiknevate vooluveekogude kogupik-kuse L suhe maa-ala pindalasse A on jõevõrgu tihedus: D = L/A km/km2. Jõe valgla on ala, millelt jõgi saab oma vee. Ta jaguneb maapealseks ja maa-aluseks valglaks, mis ei ühti, sest maa peal valglat piiravad veelahkmed ei lange maa-alustega kokku. Et viimaseid on raske kindlaks teha, mõeldakse valglast rääkides just maapealset toiteala. Valgla tähtsaim näitaja on selle suurus (valgla pindala A ), mis määratakse kaardilt. Valgla suuruse A km2) -7- Jõeorg ja jõesäng: Jõgi voolab jõeorus, mille osad on orupõhi, mis jaguneb jõe põhisängiks ja lammiks, ning orunõlvad
annaabi.ee 
