ning osaliselt ka luitevallid. Mullad on üsna hästi haritavad. Keskmine viljakus. Arvukad rohumaad on eelduseks Mullad piimakarjakasvatusele. Väga viljakad mustmullad Muld vajab kohati kuivendamist. Suur üleuputuse oht. Põllumajandusmaa kasutamine. Holland % Valgeven % e Riigi 4154,00 100 20760,00 100 pindala(hektarites) põllumajanduslik maa 1894,80 45,6 8875,00 42,7 kokku (agricultural land) põllumaa (arable 1042,40 25,1 5529,00 26,6 land) püsikultuuride all 36,40 0,9 112,00 0,5 (permanent crops) heina- ja karjamaad 816,00 19,6 3224,00 15,5 (permanent meadows, pastures) Niisutatav maa 0 0 30,00 0,1
Murranguperiood. Initsiatiiv läheb Hitleri-vastase koalitsiooni poole. · Juuli 1943 sept 1945. Hitlerivastase koalitsiooni pealetung, teljeriikide lüüasaamine, kapituleerumine. SÕDA 1 sept 1939 algas Sm kallaletungiga Poolale. Nn välksõda ehk blitzkrieg. Poola ei pidanud sõdima ainult Sm, sest 17 sept 1939 viis oma väed Ida-Poolasse NSVL. Koosseisult elasid seal ukrainlased ja valgevenelased. NSVL põhjendas vägede viimist sinna sellega, et ukr ja valgeven on hooleta jäetud ning peaksid oma kaaslastega NSVL'is liituma. Sellega teostas NSVL MTP'i. Pärast seda, kui Poola hõivatud oli, viisid SM ja NSVL läbi ühise sõjaparaadi. 28.08.39 lepiti sõpruse- ja piirileping SM ja NSVL'i vahel. Toimus Leedu üleandmine NSVL'i huvisfääri. Poolas sai Sm alasid juurde. Sm ja NSVL viisid läbi ühise sõjaväeparaadi tähistamaks Poola vallutamist. NSVL realiseeris MRP'd, esitas Est, Lät, Leed vastastikuse abistamise lepingu ettepaneku.