Iisop - mee-, ravi- ja maitsetaim
Iisopiga on
seotud piiblilood. Talle pöörati tähelepanu antiikmaades, kuid kõrgpunkti
saavutas taim keskajal kloostrites - mungajook benediktiin sisaldab iisopit.
Maitseainena on iisop meil veel vähe kasutusel, kuid ometi võib teda lisada
kõikidele liha-, kala- ja köögiviljatoitudele,
Iisop on 20-50 cm kõrgune püstiste vartega mitmeaastane poolpõõsas. Lehed on
süstjad, teravaservalised, õied tumesinisest roosadeni või hoopis valgeteni (liike
on palju). Õitsemise ajal väga kaunis, samas ka võimsa lõhnaga. Meelitab ligi
mesilasi ja aiale kasulikke putukaid. On aias dekoratiivne, võib ääristada kõnniteid
või puhmastena eri värvides kasvatada kiviktaimlas. Aias ei nõua ta perenaiselt
erilist hoolt, on külmakindel ja laieneb paari aastaga 1 m laiuseks. Õied puhkevad
juunis, õitseb hilissügiseni. Iisopi õitest saadud mesi kuulub parimate hulka.
annaabi.ee 
