Harala elulood
Ühiseks jooneks on meessugu.
Tegelased on surnud ning vaatavad oma elule tagantjärgi.
1.Üheks läbivaks teemaks on ka vene rahvus. Paljud mehed on kas ise
venelased, vene armees võidelnud või venelannadega abielus. Suhe venemaa
ja vene kultuuriga on tihe ja see tuleb paljude meeste juttudest välja. Näiteks
luuletuses, mis räägib Semjon Prohladkin'ist.
Venemaal sõimati mind valgesoome fasistiks,
Haralas kuradi venelaseks.
Olin põlatud, tagakiusatud inimene,
õiget kodu ega peret kusagil.
Vadja keeli võisin jutõlla üksinää.
Igaüks silitab oma kassi,
mina harjasin hobuseid Kännumäe tallis.
Äraviidud kulaku hiirhall virutas
mulle rautatud kabjaga meelekohta --
kolhoosi algusest peale
vahtis too iirikkomind kõõrdi!
Juttu maaz, ihmine maaz.
2.Teose meestegelane Peedu Ärkel on samuti märkimisväärne, kuna ta esindab
sellist tüüpilist eesti külajoodikut