Sillapää Mõisapark
alpi kuldvihm, amuuri korgipuu ja palju teisi haruldasi ning ka külmaõrnu liike, kui arvestada
Räpina asukohta. Kõigele lisaks pesitseb pargis üle 60 erineva linnuliigi ja ka erinevaid
loomaliike, nagu näiteks oravad, siilid, tuhkrud, nirgid, nahkhiiri, kopraid ja saarmaid.
Joonis . Sillapää mõisapark (Sillapää mõisapark.www)
Pargi lõpetab põhjatipus väheldase künka otsas asuv sõõrja põhiplaaniga klassitsistlikus stiilis
valgerotund- pargitempel, mida rahvasuus kutsutakse ka Musitempel. (vt. joonis 6)
Joonis Musitempel (delfi.www)
Sillapää pargi eest on kenasti hoolt kandnud siin 1924. aastast lossis paiknenud aianduskool.
Viimastel aastatel on hakatud tasapisi pargi vanu okaspuid uuendama ja tänavu on alustatud
pargi rekonstrueerimisprojekti koostamist. (Eesti Loodus. 2010. 66-69)
Kokkuvõte
Antud töös tõin ülevaate Sillapää lossipargist ja üleüldiselt ka kogu mõisa ajaloost. Räpina
mõis asutati 1582