Lambakasvatuse konspekt
Eesti maalammas oli eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu saamise
lähtematerjaliks. Eesti kohalike maalammastead jäljed kaovad ca 20 saj neljakümnendatel
aastatel ehk 65-70.a. tagasi, sest sooviti pidada kõrgema produktiivsusega lambaid.
Lambakasvatusspetsialistid ei ole silmaga näinud alates 20. saj kuuekümnendatest
aastatest eesti maalambaid. Seepärast on ülimalt optimistlik uskuda, et mõned loomad
oleksid säilinud ilma suguluseta eesti tumedapealiste või eesti valgepealistelammastega.
Võib väita, et eesti maalambad on tänapäevaks hävinud ja kui praegu räägitakse eesti
maalammastest, siis tegelikult on nende lammaste näol tegemist erinevate lambatõugude
vaheliste ristandlammastega, kes mõnevõrra eristuvad oma välimiku poolest meie teistest
eestimaistest lambatõugudest.
Viimaste aastate geneetilised uuringud on näidanud, et eesti maalammasteks võib pidada
vaid Kihnu saare lambaid, keda peetakse kas Kihnu saarel või mujal, eelkõige Pärnu
maakonnas.