(kr.k chloros kahvaturoheline) Kloori avastas 1774 Sveitsi teadlane Karl Wilhelm Scheele. Kuid nimetuse sellele rohkekaskollasele gaasile andis teadlane Davy, kes tundis kloori ära kui keemilse elemendi. 1811. aastal andis ta kloorile ka nime tema roheka värvuse järgi. Samal aastal võeti kasutusele termin halogeen. Kirjeldati seda kui kloori võimet reageerida metallidega, et moodustada soolasid. 19 saj. algul kasutati kloori enamasti tekstiilitööstuses valgendajana või desinfektsioonivahendina, et vältida haiguste levikut. Peale selle hakati tootma ka soodat, mille leiutas prantslane NicolasLeblanc. Samuti kasutatakse kloori joogivee steriliseerimiseks, kuid ka basseinide vete puhul. Paljud ained nagu paber, petroolium, tekstiilid, värvid, tulekustutid, plastikained ja putukamürk sisaldavad kloori või on kasutatud kloori nende valmistamiseks. Kloor oli ka esimene gaas, mida kasutati sõjanduses. 1915. aprill vabastas Saksa armee
Kloori vastastikusel reageerimisel teiste elementidega eraldub suur hulk soojust ja valgust. Kloor lahustub vähepolaarsetes vedelikes paremini kui vees. Vees hakkab kloor osaliselt reageerima, moodustades hüdraate. Kloori kasutusvaldkonnad Kloori toodetakse nii lihtainena kui ka ühenditena peaaegu kõige rohkem maailmas ja sellel on mitmeid kasutusvaldkondi. Tekstiili- ja paberitööstuses kasutatakse kloori peamiselt pleegitajana või valgendajana. Keemiatööstuses rakendatakse teda pestitsiidide, kemikaalide, kummi, värvainete, ravimite ja lahustite valmistamiseks kui ka vesinikkloriidhappe ja erinevate kloriidide tootmisel. Veel leiab kloor kasutust bakterite tapmiseks joogivees ja basseinides, tööstusjäätmete ja kanalisatsiooni saneerimisel, desinfitseerimisainena ja fungitsiidina. Meie kodused puhastusvahendid ei sisalda puhtal kujul kloori vaid neid valmistatakse kloori baasil tehtud kemikaalist - naatriumhüpokloritist
vees, panna pesu enne või pärast pesemist lahusesse, leotada ja loputada. Siinkohal on oluline jälgida kasutamisjuhendit. 5 3. KEEMILISED VALGENDAJAD Kui on tarvis eemaldada taimse päritoluga plekke (vein, tee, kohv, rohi jms) või valgendada kangast, tuleb tingimata kasutada valgendajaid -- vedelaid või pulbrilisi. Neid saab tinglikult jaotada kahte gruppi: kloori sisaldavad ja hapnikku sisaldavad. Esimeses grupis toimivad valgendajana naatriumhüpokloriid või kaltsium. Seesugused valgendajad on müügil vedeliku näol. Neil on vaieldamatult omad eelised -- nad on odavad ning efektiivsed. Ometi on need ka küllalt agressiivsed -- mõjuvad halvasti kätele ja ka kangastele, vähendades nende vastupidavust. Sellised valgendajad on toksilised ning ette nähtud vaid valge pesu tarvis. Kui satuvad värvilisele pesule, rikuvad värvi. Ilma kloorita valgendaja on aktiivne hapnik, täpsemalt tugevad oksüdandid, näiteks
Vahe võib olla tundides või päevades, osaliselt üle kuude või aastate. Mida saaksid sa teha, et kaitsta iseennast ja meie planeeti? Eelkõige peaksid kasutama alternatiive Söögisooda võib segada veega ja kasutada seda igasuguste asjade puhastamiseks. See on odav ja efektiivne. Segades valget äädikat veega saab puhastada aknaid, igasugust klaasi, letipealseid ja plaate. Pottide ja pannide puhastamiseks saab kasutada soola. Sidruni maha saab kasutada valgendajana pesule ja köögi pindadele. Oliiviõli: segades valge äädikaga saab kasutada mööbli poleerimiseks. 8
praegusest hapniku hulgast, nõnda et atmosfääris tekkinud osoonikiht tõusis Maa pinna kohale. Kambriumi perioodil (510430 milj. aastat tagasi) arenes elu hoogsalt edasi kõigis oma vormides, lõppes vetikate ja seente võidukäik. Nõnda toimus nn suur evolutsiooniline plahvatus. 4 Osoon on palju reageerivam kui O2. See on väga tugev oksüdeerija, ainus tugevam element on floor. Seda kasutatakse keemia tööstuses valgendajana vahade, õlide ja tekstiilide jaoks ning desodeerimis vahendina. Kuna see on bakteritele väga surmav, siis seda kasutatakse tihti õhu ja joogivee puhastamiseks. Osooni toodetakse tavaliselt hapniku gaasi või õhust elektrolüüsi teel. Selle abil saadakse dihapniku ja osooni segu, mis on sobiv enamusteks tööstuslikeks vajadusteks. Kuna osoon on väga reaktiivne ja ebapüsiv, siis selle puhtal vormil tootmine on väga keeruline ning ohtlik ja see tõttu tehakse seda harva.5
leiduvaid metalle. 3. Ioonvahetusmenetlus - Kaltsium- ja magneesiumioonid vahetatakse naatriumioonidega. Kasutatakse peamiselt sünteetilisi ioonvahetusvaike. II Valgendusained oksüdeerivad mustust tagades värvilise pesu värvierksuse eemaldavad värvilist mustust, plekke, hoiavad pinna ja nõud heledana omavad desinfitseerivat toimet pesupulbrites/geelides kasutatakse valgendajana naatriumperkarbonaati, mis alustab tööd alles 60ºC juures aktivaatorid (TEAD, TAGU) võimaldavad kasutuse ka 40ºC juures ökoloogilistes pesupulbrites kasutatakse keskkonnale sõbralikumat naatriumperkarbonaati 7 pindade puhastusainetes kasutatakse peamiselt klooriühendeid, mis on tugeva pleegitava toimega (ei tohi kokku puutuda happeliste ainetega!) III Optilised säraained
annaabi.ee 
