Nimetu
Minu eelarvamus sellest filmist polnud kuigi positiivne, sest film on vene keeles,
üsna väärikas eas ning ilmselt ei paelunud ka fakt, et tegemist on just William
Shakespeare'I "Hamleti" ekraniseeringuga kuna too on ju värsivormis ning minu
tutvusringkonnas pole teadaolevalt ühtegi noort, kellele meeldiksid vanad värsivormis
suurteosed. Kaasaarvatud mulle.
Esimesed märksõnad, mis mulle filmiga seoses meenuvad on "sünge" ja
"melanhoolne". Filmi must-valgelisus muudab ta veel süngemaks ja
melanhoolsemaks, kui see juba on. Ehk oli asi ka minus, et ma ei suutnud filmi
kuidagi teisiti võtta, kui üht tumedat, sünget, melanhoolset ja masendavat filmi. Minu
meeleolu olid vastavaks kujundanud kõikjal maad kattev hall lörts ja esmaspäev oma
esmaspäevalisuses unine ja hall. Olin isegi üllatunud, et selleks ajaks, kui "Hamlet"
oli kestnud umbes kolmveerand tunni jagu, polnud mu silmad kordagi kinni vajunud.