Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"valgekirjut" - 3 õppematerjali

Geneetika ülesanded lahenduste ja vastustega
3
docx

Geneetika ülesanded lahenduste ja vastustega

Milliseid merisigu on oodata F1 ja F2 põlvkonnas, kui F1 põlvkonna merisigu ristati valgete siledakarvaliste merisigadega? Määrake teoreetiliselt oodatav lahknemine kui sellest ristamisest saadi 64 F2 merisiga. Ä- pruun, a- valge, B(ei domineeri b üle)- lokkis, b-sile. ab ÄB(ei dom.) ÄB(ei dom) laines kirju Äb kirju, sileda aB(ei dom.) pruun, laines ab valge, sile Vastus: F1 põlvkonnast on oodata pruuni-valgekirjut ja lainelise karvaga merisiga. F2 põlvkonnast on oodata, et 25% on valge-pruuni kirjud ja lainelise karvaga, 25% on valge-pruunikirjud ja siledakarvalised, 25% on pruuni ja lainelise karvaga ning 25% on valged ja siledakarvalised.

Bioloogia → Bioloogia
1090 allalaadimist
Geneetika ülesanded
3
docx

Geneetika ülesanded

Milliseid merisigu on oodata F1 ja F2 põlvkonnas, kui F1 põlvkonna merisigu ristati valgete siledakarvaliste merisigadega? Määrake teoreetiliselt oodatav lahknemine kui sellest ristamisest saadi 64 F2 merisiga. Ä- pruun, a- valge, B(ei domineeri b üle)- lokkis, b-sile. ab ÄB(ei dom.) ÄB(ei dom) laines kirju Äb kirju, sileda aB(ei dom.) pruun, laines ab valge, sile Vastus: F1 põlvkonnast on oodata pruuni-valgekirjut ja lainelise karvaga merisiga. F2 põlvkonnast on oodata, et 25% on valge-pruuni kirjud ja lainelise karvaga, 25% on valge-pruunikirjud ja siledakarvalised, 25% on pruuni ja lainelise karvaga ning 25% on valged ja siledakarvalised.

Bioloogia → Geneetika
193 allalaadimist
Loomade sigimiskäitumine
3
doc

Loomade sigimiskäitumine

Tuleb ette, et emavarblane lendab lbi kogu küla pesad. Kui ta on korteri valinud pannakse talle peale kõik linnuabielu õigused ja kohustused. Kaitseb väga hoolikalt oma pesa. (Starikovits, 1990). Hangelinnud ootavad ära emste saabumise. Kui viimased on kohale jõudnud, siis isalinnud kõigepealt tõrjuvad emaseid, suhtuvad neisse vaenulikult (arvati, et ei tunne ära, kes saabus). Kuid mängeldes toimub kõik edasi ­ ta ajab saba ja tiivad laiali, demonstreerides oma toredat musta-valgekirjut sulestikku. Seejärel pöördub ta emase juurde tagasi sageli uuesti ähvardades, jookseb siis aga jällegi saba ja tiibu laitutades mnema. (Tinbergen, 1984). Üsna harva juhtub, et emasloomad etendavad paarimismängus juhtivat osa ja et peamiselt neist sõltub seksuaalkäitumise edukas tulemus. Niisuguse ebatüüpilise käitumise erilaadseks näiteks on jaanalindude paarimismäng, kus isased on pigem kositavad kui kosijad ja seda

Loodus → Loodus
44 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun