ühele inimestest kuuletuma. Indiaanlane kellele Valgekihv ja Valgekihva ema kuuletusid oli Hall Kobras. Aga kahjuks ei jäänud Hundipere kokku, sest Hall Kobras oli võlgu ja pidi võla ära maksma. Kuna Hall Kobras oli vaene pidi ta oma koera ära andma., et võlg saaks tasutud. Pärast Valgekihva eraldamist oma emast läks hundikutsikal kehvasti. Koerakari hakkas teda kiusama ja eriti hakkas üks koerakarja pea teda tagakiusama. Ainsaks sõbraks oli Valgekihval ainult ta peremees, kes teda kaitses ja armastas. Taas tuli näljaaeg ja Valgekihv põgenes koos teiste koertega metsa. Kui poleks metsa joostud oleks neid ära söödud. Valgekihv jäi metsas ellu, aga teda piinas igatsus inimeste vastu. Nii ta läks vanale laagriplatsile,aga ta ei leidnud inimesi ja järgnes jälgedele. Õnneks leidis ta Halli Kopra ja oli õnnelik. Koos uue koha asunike koertega hakkas ta aega veetma uusi koeri tappes. Seda kõike tapatööd vaatas Beauty Smith
Ta sai ka teada, et koer vihkab, kui tema üle naertakse ja ,et see paneb ta märatsema.Valgekihv vihkas Beautyt..Valgekihv muutus veel tigedamaks ja metsikumaks, kui ta varem veel oli.Ta vihkas kõike ja kõiki.Kui ta puurist oleks välja saanud oleks ta otsemaid ettejääva elusolenud maha murdnud. Beauty hakkas korraldama koerti võitlusi.Alati tuli kokku palju mehi ja sõlmiti kokkuleppeid.Iga kord võitis Valgekihv.Ta oli võitmatu.Linna oli saabunud bokser ja Valgekihval tuli võidelda temaga.Võitlus oli pikk ja väsitav.Bokser oli Valgekihva kõri kallale hüpanud ega lasknud teda lahti. Äkki tulid kohale kaks meest.Üks meestest oli koerajuht Matt ja teine ta sõber Weedon Scott.Scott tormas koerte juurde ja karjus meestele: "Elajad!" Ta üritas bokserit Valgekihva kõri kallalt ära võtta.Läks palju aega ning lõpuks sai ta lahti.Valgekihv oli poolsurnud.Scott viskas Beautyle 150 dollarit ja ütlest:"Koer on minu."