Kisuts
laigud külje keskjoonest ülalpool ning seljauime alusel ja sabauime ülaosas [1] Keskkjoon on
kala eespool kurvjas ja sirgeneb täielikult sabauimeni jõudes. Kudemise ajal muutuvad kala
selg ja kõht tumedaks. Paarituvatel isastel muutuvad küljed erkpunaseks ja lõuad konksjaks.
[3] Teistest lõhedest on kisuts (pilt 1, 2) hästi eraldatav soomuste erkhõbedase värvuse järgi
(sellest tuleneb ka tema Jaapanis ja Ameerikas kasutatav nimetus hõbelõhe ja vana vene
nimetus valgekala). [2]
2
Järve kisuts on võrdlemisi suurte soomustega (127 153, keskmiselt 139 küljesoomust), 20
25 (tavaliselt 23) lõpusepiisid. Ta erineb rändavatest väiksemate mõõtmete, lühema koonu,
tunduvalt suuremate silmade ja pikema ülemise lõualuu ja kitsama lauba poolest. Peale selle
on järve kisutsil vähem kiiri selja ja anaaluimes ja selgroo lülisid. Üldmuljelt eredalt
hõbedane
annaabi.ee 
