Cheddar valmib paaris kuust pooleteise aastani, seetõttu on seda tüüpi juustudel erinevad omadused. Ühtaegu võib leida nii mahedat kui teravat, valget kui kõrvitsoranzi Cheddarit. Sobib võileivale, küpsetistesse, fondüüsse ja pajaroogadesse. Camembert Rasvane pehme prantsuse juustusort. Brie juust Brie juust Pärit Põhja-Prantsusmaalt, parimad Brie'd valmivad toorest lehmapiimast. Pehme, peaaegu jooksev koorene valgehallitusjuust on maitselt mahe ja kerge soolasusega. Valgehallituse koorik on tugev ja pealt puuderjas. Brie on ehk kõige tuntum prantsuse päritolu juust, tihti kutsutakse seda juustude kuningannaks. Sobib hästi kuumutada ja friteerida. Proovige klassikalist maitsekombinatsiooni Brie koos maasikate ja viigimarjadega. Bresse Bleu On ääretult populaarne sihihallitusjuust, kuna pakub alternatiivi tugevatele sinihallitusjuustudele. Valmistatakse Rhõne'i Alpides lehmapiimast. Hallitus süstitakse
(Maasdam) 2.2 Juust ja vein 2.2.1 Toorjuustud (näiteks mozzarella, mascarpone, riccota, feta) Toorjuustud on madala rasvaprotsendiga, nende maitse on veidi hapukas ja piimane. Soolasust on enamasti vähe, seepärast ei sobi juurde tammised veinid. Veinid peaksid olema eelkõige happelised ja värsked. Happeline vein taandab toorjuustude rasvasust ja need tunduvad tõeliselt värsketena. (Kuidas sobitada juustu ja veini) 2.2.2 Valgehallitusjuustud (näiteks Brie, Camembert) Tiheda valgehallituse kihi all on juustud pehmed ja täidlaselt rasvased. Tänu rasvasusele ja kahvatule kreemisusele nõuavad need juustud veinilt happelisust, puuviljasust ja piisavat alkoholisisaldust. Sampanja mullid koos juustuga elavdavad maitseelamust. Küpsedes lisandub valgehallitusele oranzikaid toone ja maitse intensiivistub. Selliste täiseas juustude juurde tuleb võtta marjaseid ja mahlaseid punaseid veine.(Ibid) 2.2.3 Pehmed pestud pinnaga juustud (näiteks Langres, Munster, Livarot)
annaabi.ee 
