Euroopa ja loodusgeograafia
Eriti teravaks on need probleemid
kujunenud ajaloolistes põllumajanduspiirkondades, näiteks California keskosas, Egiptuses
Niiluse deltas, Gangese jõe ülemjooksul India ja Pakistani piirialadel jm.
Euroopa riikidest on põhjavee osakaal üldises tarbimises väikseim Norras (15 %) suurim
Austrias, Islandil ja Taanis (95 %). Üldise hinnangu kohaselt on Euroopas kasutatavast
joogiveest 65 % põhjavesi.
--- 88
((Foto: Saula Siniallikad: Siniallikas, Mustallikas ja Valgeallikas.))
Kohtades, kus põhjavee vool jõuab maapinnale, tekivad allikad või moodustub märgala.
Allikad võivad voolata maapinnale rahulikult või surveliselt. Viimasel juhul nimetatakse seda
arteesia veeks. Allikad võivad avaneda ka veekogude põhja, olles nende peamisteks toitjateks.
Enamasti on allikavesi külm, kuid suurematest sügavustest pärinevad veed on sealse kõrgema
temperatuuri tõttu soojad. Ka on neis rohkem mineraalaineid kui külmaveelistes allikates.