Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED
Eesti jõeorgudes on terrassid kujunenud kitsaste, enamasti mõnekümne kuni mõnesja meetri laiuste
lõikudena piki jõge.
Suhteliselt sügavad ja lühikesed sälkorud – jäärakud ehk ovraagid. Eestis on jäärakuid vähe. Enamasti on nad kamardunud
ja neid nimetatakse uhtorgudeks ehk balkadeks.
16. Jõgede toitumine, külje- ja põhjaerosioon, erosioonibaas, jõe pikiprofiil, jõe dünaamiline tasakaal ja seda takistavad
faktorid
Jõed toituvad valgaladelt jõkke voolavatest ainetest. Valgala on aga ala, kust kandub vesi jõesüst.
Jõesängis voolav vesi uuristab nii kaldaid kui ka põhja. Toimub nii külje- kui ka põhjaerosioon. Esimene neist laiendab,
teine sügavdab jõesängi. Põhjaerosiooni inens määrab erosioonibaas. See on veekogu pind (kas meri, järv või peajõgi),
millesse jõgi suubub ja millest sügavamale ta sängi ei uurista. Kui erosioonibaas on pikemat aega samal kõrgusel, kujuneb
annaabi.ee 
