E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
»
«Ta üles ju, et ta vaba mees on.»
«Ja sina usud seda? Oh Agnes, ara seda usu! Üepea äa usu midagi, mis sulle ette
luisatakse. See talupoeg oli vene salakuulaja, selle eest annan ma oma pea! Ma näin seda
tema näst ja tõkasin teda jalaga; sealjuures viskasin koge-mata jalaga mõ ogatupe ües ja
mõ ok kukkus maha.»
«Aga kuidas see tuli, et sa ise hobuse seljast maha kukkusid?»
«Kes sulle seda üles?»
«Delvig üles seda sinu enese kuuldes.»
«Oh seda häemata valevorsti! Mina ei pannud seda valet täelegi, muidu oleksin temale
mõ oga-päaga kõe südsa vastuse andnud. Mina peaksin hobuse seljast maha kukkunud
olema? Ei seda juhtu. Sa tead ju, kui osav ratsutaja mina olen. Oh Agnes, kül on minul sinu
päast võtlemist ja valu kannatamist! Kõk on minu peale kadedad, kõk pü uavad mind tõvata
ega hirmu kõge inetuma vale eest tagasi. Aga üspuhas --tehku nad mis tahavad, mina neid
ei karda, niikaua kui ma tean, et sina mind armastad. Anna mulle musu, Agnes
annaabi.ee 
