Eesti uusaeg (1710-1900)
aasta talurahvaseadus ja selle avalikustamisega venitamine. See tekitab talurahvas
palju arusaamatusi. Seda on hakatud ellu rakendama, kuid talupoeg sellest ei tea suurt
midagi. Kui see 1858. aastal avalikustatakse, siis seda tehakse ebatraditsioonilisel
moel mitte kiriku kantslist, vaid see lihtsalt ilmus. Kui varasematel seadustel oli
lõppu lisatud keisri nime, siis sellel seadusel seda polnud, tundus, nagu keisri allkiri
oleks puudunud. Arvatakse, et tegemist on mingi valevariandiga, mitte õige
seadusega. Talupojad ootasid seaduselt eelkõige seda, et nende teokoormisi
kergendataks, kuid seda nad seadusest välja ei lugenud. Paljud piirkonnad keelduvad
abitegu tegemast. Kui seadus on talurahva hulka jõudnud, puhkevad mitmel pool
rahutused. Aprillis-mais on Vaivara, Hageri, Kose rahutud. 5. mail saadetakse
Vaivarra karistussalk. Talupoegadele antakse karistuseks peksa. See talupoegade
liikumist maha ei rahusta, rahutused levivad, mai lõpuks on Põhja-Eesti
annaabi.ee 
