Euroopa ja Eesti õigusajalugu
Rusika reegliga sai ta hakkama. Kohtulik
omavoli tekkis kuna oli killustatus. Keegi ei saanud teada, kas oli kuritegu või mitte, kohtunik
otsustas. Väljapääsuks oli luua tsentraliseeritud õigus. Sellega sai hakkama. Keiser Karl V
1532 a. , tema juhtimisel loodi tsentraliseeritud kriminaalkohtu seadustik (constitutio
criminalis Carolina). Koostamisel kasutati Rooma õigusnorme ja tavaõigusnorme. Olid
kasutusel ka taliooni karistuse põhimõtted. Kes andis valevannet, raiuti kaks sõrme maha.
Laialdaselt kasutati kehalisi karistusi, surmanuhtlust. Juurde tuli neljastamine, uputamine,
elusalt matmine, lisaks veel saksi õiguspeegli karistustele. Neljastamine oli ette nähtud
reetmise eest (keha raiuti neljaks ja tükid pandi teistele vaatamiseks välja.) Uputamist kasutati
enamasti naiste puhul. Elusalt tapeti naisi lapse tapmise eest.
Kehakaristused:
- keele ära rebimine tavaliselt solvamise eest, isik seoti posti külge.
annaabi.ee 
