Uusaja Religioon
Lõuna-Saksamaa, Habsburgide valdused ja Poola tunnistasid rooma-katoliku usku. Skandinaavia
maades ning Põhja-Saksamaal valitses luterlus. Madalmaades, Sveitsis ja mõnedes Saksa
vürtsiriikides kalvinism. Inglismaal oli omaette protestantlik kirik, mida nimetati anglikaani
kirikuks. Õigeusk valitses Venemaal ja Osmanite impeeriumi alla langenud endistel Bütsantsi aladel
( Kreeka, Serbia, Bulgaaria). Pikka aega pidasid katoliiklased ja õigeusklikud üksteist
valeusulisteks, kuigi varauusaja jooksul hakati tunnistama, et tegemist on lihtsalt erinevate kristlike
traditsioonidega.
Rooma-Katolik ehk katolism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma
vaimuliku peana.
Lutherlus ehk kristlik tunnistus, mis on alguse saanud Martin lutheri tegevusest protsestantliku
reformatsiooni algatajana.
Kalvinism ehk protestantlik usuvool, mille rajas 1536. aastal Johann Calvin.
Õigeusk on üks kristluse kolmest põhivoolust