Hiina võitluskunstid
mõtlemises, eluviisis kui ka treeningus. Alandlik harjutaja leiab alati enda võimetes auke,
mida on vaja täita ja mõistab, et iga õpitud asi on järjekordne tühja koha täitmine oma
võimetes. Sellisel "alandlikul" teel leiab õpilane, et ta ei ole täiuslik oma võimete poolest ja
peab jätkama treeninguid täiuslikkuse nimel. Lõpptulemuseks on võitleja, kes on täiuslik nii
oma vaimsete kui ka füüsiliste võimete poolest. Uhkustunne tekitab rahulikkustunde ja
tekitab selle valetunde abil tõkke oma võimetele. Kui võitleja arvab, et ta on täiuslik, ei leia ta
enam põhjust palju harjutada. Kui ta pole alandlik, siis pole enam võimalik enam kõrgemaid
võimeid saavutada; moraalsus käib käsikäes saavutustega. (http://www.wushuclub.ee/wushu
%20ajalugu.html ; 28.12.2012)
1.1 Ajalugu
Teadaolevalt vanimatest võitluskunstidest räägitakse juba Chou dünastia aegsel perioodi
(1125-255 eKr). Kirjanduses mainitakse vibukütte, vehklemist ja maadlust, mis oli ülikute
annaabi.ee 
