Naljandid ja anekdoodid
neegri-tsüklisse või Puhhi-tsüklisse kuuluvaile naljadele, siis näib see väide suuresti ka paika
pidavat.
Kavalus, rumalus, juhus ja absurd
Vanemad "jutustavd" naljandid (nt. enamik neist, mis Aarne-Thompsoni registris kuuluvad
tüübivahemikku 12002000) ei lõpe puändiga. Need naljandid on selges etümoloogilises seoses
elementaaarkoomiliste "praktiliste naljade" ja äpardustega, mida juhib kavalus, rumalus ja juhus.
Teistes selgelt erineva alaliigi vanemas naljandikihis moodustavad valetamis- ja absurdijutud.
Kavalusnaljandid. Kompositsioonimall, kus on vastandatud kaval ja rumal tegelane ning kaval
petab rumalat, on vanemas folkloorses jutus üks läbivamaid stereotüüpe, mille "rakendusala" ei
piirdu kaugeltki naljanditega. Selline tegelaspaar võib olla ka zoomorfne, nagu loomajuttudes ja
valmides (AT 1299), kus kavala tegelase tuntuimaks võrdkujuks Euroopas ja laiemaltki on rebane.
Rumal tegelane võib olla samuti demonomorfne, nagu nn