Lui vutoon
sedastus: tugev lugu ja mahlane esitus. Faabula on eriti
kõva, süžees oleksin ise pisut teisi vahendeid kasutanud. Mitte
et Kõomägi kuidagi halvasti loo kokku mängib, aga mõned
kohad jäid kriipima (nt saladuslik külaline Lõuna-Koreast ja
tema saatus; inimeste kadumise põhjused; mõned tüütud
kõrvalekalded ja muu selline kribu-krabu). Peategelase
eneseiroonia, huumoriglasuur, millega kogu tekst hoolikalt
kaetud on, teeb lugemise sujuvaks ja ma ei hakka üldse
valetamagi, naerda saab korralikult. Veel köidab huvitavate
keelendite kasutus ning üldse võrdlemisi tihe keel, mis ei pelga
ka anglitsisme, roppuseid (kui olukord sedasi nõuab) ning väga
huvitavaid kujundeid. Kõomägi keel on kaunis kui kalmaar.
Tsitaadid, mõtted
• “Looduslik naine ei saa kunagi täiuslik
olla, seest loodus pole kunagi täiuslik.”
• “Armastuses saab loota vaid silikoonile,
kõik ülejäänu sünnib eimillestki ja kaob