A.dumas Kolm musketäri terve raamat
selle sadamaülema juures kinnitada ja tõstis kohe purjed üles.
Viiskümmend laeva olid sõiduvalmis ja ootasid.
Kui nad möödusid ühest laevast, peaaegu tema parrast riivates, arvas d'Artagnan ära
tundvat naise Meung'ist, sellesama, keda tundmatu aadlik oli nimetanud mileediks ja kes
d'Ärtagnani arvates oli nii ilus; tänu jõevoolule ja pärituulele liikus laev aga nii kiiresti, et
oli peagi silmist kadunud.
Järgmisel päeval, hommikul kella üheksa paiku, jõuti Saint-Valerysse.
D'Artagnan ruttas kohe kokkulepitud kõrtsi poole, mille ta sealt kostva lärmi järgi ära
tundis: siin kõneldi sõjast Inglismaa ja Prantsusmaa vahel kui peatsest ja vältimatust
sündmusest, kuna lõbusad madrused pummeldasid.
D'Artagnan trügis inimeste summast läbi peremehe juurde ja ütles talle sõna
«forward». Silmapilk andis peremees talle märku järgneda, väljus koos temaga
hoovipoolse ukse kaudu, viis ta talli, kus ootas saduldatud hobune, ja küsis, kas ta vajab
veel midagi.