romantismi kõige väärtuslikumad omadused, tema mässumeel, süüvimine inimisiksuse kannatustesse, kaasaja ja kaasaegse põlvkonna hukkamõistmine ja rahvapärasusideaali otsingud. Ta arendas neid teemasid eepiliselt. Elulugu 1840 järgnes teine väljasaatmine Kaukaasiasse. Põhjuseks oli duell. Lermontov osales lahingutegevuses mägilaste vastu. Ta paistis silma erilise külmaverelisuse ja vapruse poolest, kuigi ta ei armastanud sõda ning tundis mägilastele kaasa. Lahingule Valeriki jõel pühendas ta vene luule kõige eredama sõjavastase teose ,,Valerik". 17.veebruaril 1841 saabus Lermontov Peterburi, sest tema vanaema oli suutnud talle kaubelda lühiajalise puhkuse. Lermontov ise tahtis erru minna ja pühendada ennast kirjandusele, aga Nikolai I isiklik vaen seisis tal ees. 24. aprillil lahkus Lermontov Peterburist ja oli sunnitud tagasi minema Kaukaasiasse. Haigustõendi esitamisega sai ta siiski jääda Pjatigorskisse, kus ta 1841. aastal sai surma duellil ohvitser N
sunnitud rahu. Ta kasutab palju irooniat. 3. Mihhail armastas teatrit ja draamaga ,,Maskeraad" näitas ta, et ta oli saavutanud oma ande täisküpsuse. Draama aluseks on romantiline süzee deemonist. Draama keelati tsensuuri tõttu. 4. Aastail 1837-1841 kirjutas ta 80 luuletust ja igaüks neist on omaette pärl.Sellel perioodil keskendus ta oma põlvkonna lüürilisele kujutamisele. 5. Lahingule Valeriki jõel pühendas ta vene luule kõige eredama sõjavastase teose ,,Valerik".
väärtuslikumad omadused, tema mässumeel, süüvimine inimisiksuse kannatustesse, kaasaja ja kaasaegse põlvkonna hukkamõistmine ja rahvapärasusideaali otsingud. Ta arendas neid teemasid eepiliselt. 1840 järgnes teine väljasaatmine Kaukaasiasse. Põhjuseks oli duell. Lermontov osales lahingutegevuses mägilaste vastu. Ta paistis silma erilise külmaverelisuse ja vapruse poolest, kuigi ta ei armastanud sõda ning tundis mägilastele kaasa. Lahingule Valeriki jõel pühendas ta vene luule kõige eredama sõjavastase teose ,,Valerik". 17.veebruaril 1841 saabus Lermontov Peterburi, sest tema vanaema oli suutnud talle kaubelda lühiajalise puhkuse. Lermontov ise tahtis erru minna ja pühendada ennast kirjandusele, aga Nikolai I isiklik vaen seisis tal ees. 24. aprillil lahkus Lermontov Peterburist ja oli sunnitud tagasi minema Kaukaasiasse. Haigustõendi esitamisega sai ta siiski jääda Pjatigorskisse, kus ta 1841. aastal sai surma duellil ohvitser N
annaabi.ee 
