Kuna kohe puhkeb I MS, siis home rule jõustumine lükatakse edasi. 1916. aastal puhkeb lihavõtte ülestõus, mida viivad läbi sinnfeid. Kõik mässajd, kes kätte saadakse, lastakse maha või pannakse vangi. See tekitab iirlastes suure protesti inglaste vastu ja paljud liituvad Sinn Feini liikumisega. Ainus, kes mässu juhtidest ellu jäi oli Eamon De Valera, kes hiljem kuulutas välja iseseisvusmanifesti. 1919. aastal Dublinis, kuulutatakse välja iseseisvusmanifest, Valerast saab esimene peaminister, moodustatakse oma relvastatud jõud- Iiri vabariiklik armee (IRA) ning ka ajutine valitsus. Inglismaale see ei meeldi ning otsustab siise tuua oma regulaarväed. Läheb kodusõjaks, IRA peab partisanisõda, kasutab terrorit jms. Inglsed ei suuda partisanisõjale vastu panna ning 1921. a. sõlmivad iirlastega kokkuleppe, mille alusel saab Iirimaast Free State e. ta saab dominiooni staatuse. Nüüd lähevad iirlased omavahel tülli. Järgneb kodusõda
demokraatia. 1922.-1937. a. kandis Iirimaa ametlikult nimetust Iiri Vaba Riik, kus riigipeaks oli Inglise kuningas ja riigil olid dominiooni õigused. Iiri valitsusi juhtisid esialgu Sinn Feinist eraldunud Inglise-Iiri kokkuleppe toetajad, kes nimetasid oma partei ümber Fine Gaeliks (Ühinenud Iirimaa). 1920. aastate keskpaiku lõi Sinn Feinist lahku ka E. De Valera, kes rajas uue partei - Fianna Fail (Saatuse Sõdurid). 1932. a. võitis viimane parlamendivalimised ja De Valerast sai peaminister, olles selles ametis 16 aastat. Need kaks parteid, parempoolne Fine Gael ja pahempoolne Fianna Fail on Iirimaad vaheldumisi juhtinud tänini. 1937. a. vastuvõetud uue põhiseaduse järgi sai riigi nimeks Iirimaa (Eire) ja selle riigipeaks valiti nüüd president. Majanduslikult oli tollane Iirimaa põllumajandusmaa, kus rahvuslik tööstus hakkas arenema rohkem 1930. aastail.