Suur Prantsuse Revolutsioon
elanikkond.
Esimest korda ajaloos kasutati rahva vaba tahte avaldust ja viidi läbi
plebistsiit. Selle põhjal liideti Avignon 14.09. 1791 aasta dekreediga
Prantsusmaaga.
Plebistsiit tugevdas paavsti ja monarhiliste riikide negatiivset suhtumist
revolutsiooni.
Ametlik diplomaatia oli Komitee kontrolli all. Samal ajal pidas kuningakoda
salaja läbirääkimisi teiste kuningakodadega revolutsioonilise valitsuse
kukutamiseks.
Louis XVI sai aru oma lootusetust olukorrast ja üritas põgeneda. Valepassid
korraldas Venemaa saatkond. Varennes ta siiski tabati. Kuningapere
põgenemiskatse läbikukkumine kutsus esile monarhistide aktiivsuse
Prantsusmaal, Venemaal, Austrias ja Preisimaal.
Kuninganna pidas salajast kirjavahetust Austria imperaatori Leopold II ga.
Sisepoliitikas kujunes mõjukaks jõuks Robespierre juhitud Jakobiinide klubi.
Äärmuslikku terrorit toetas Marat oma ajalehes ,,L Ami du Peuple".
1791 aasta põhiseadus sätestas konstitutsioonilise monarhia. Ebaõiglus jäi