Ristiusu kirik 1.-15.saj
BENEDIKTLASED
Läänes kujunesid kloostrid püha Benedictuse reeglite alusel. Asutas 529.a. Monte
Cassino kloostri. Kirjutab reeglid, mis saavad aluseks järgnevatele mungaordudele.
Reeglistiku keskne mõiste on Opus Dei Jumala töö.
Kloostri põhitegevus on palved. Need reeglid on piisavalt üldised rakendamaks neid
kõikjal.
Kloostrit juhib abt või abtiss, kellele mungad või nunnad on allutatud. Nad ei tohi
kloostrist lahkuda ilma tema loata. Keskajal on palju valemunkasid. Ebaturvalise ilmaliku
elu tõttu tuleb osa inimesi kloostrisse lihtsalt mugavalt ära elama. Benedictus leiab, et
kloostrielanikud peavad tegema ka füüsilist tööd. Klooster ei ole laisklemiseks.
TSISTERTSLASED
9.-10. sajandil kirikut tabanud languse vastu astusid välja Cluny kloostri asukad.
Eesmärgiks oli taastada range kloostrikord. Liikumine tekib Citeaux (tsitöö) linna
lähedal, sellest eestikeelne nimetus tsistertslased. Liikumine haaras 2000 kloostrit, mis
allusid Cluny abtile