võrrandipool sõltub ainult voolusügavusest, seda avaldist nim hüppefunktsiooniks: (h) = 0Q2/gA+hcA. Ristlõigetes 1 ja 2 on hüppefunktsioon ühesuurune, (h´) = (h´´), seega on hüppe kaassügavused omavahel kindlalt seotud: kui üks on teada saab määrata teist. Voolusügavust võib muutuda nullist lõpmatuseni. Mõlemal juhul läheneb hüppefunktsioon lõpmatusele, järelikul on funktsioonil minimum. Kui Boussinesq´I tegur 0 võtta võrdseks Coriolisi teguriga , siis on identne valemine ehk Fr = 1. Järelikult on hüppefunktsioonil minimum kriitilise sügavuse puhul, nii nagu ristlõike erienergiagi. 21.Energiakulu vooluhüppes: See on üsna suur ja ulatub 64...67%-ni hüppe-eelsest ristlõike-energiast. Energia kulub vedelikuosakeste omavahelisele põrkumisele ning massivaetusele valtsi ja voolutsooni vahel. Siit ka hüppe voolu rahustav toime. Erienergia kulu saab avaldada hüppe- eelse ja hüppejärgse erienergiate vahena: Erh= Er1-Er2= (h´+ 1v12/2g) (h´´+2v22/2g)
Gravitatsiooniseadus: „Kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.“ (See tähendab, kui üks mass suureneks kaks korda, siis ka tõmbejõud suureneks kaks korda. Kui aga kaugus suureneks kaks korda, siis jõud nõrgeneks neli korda, s.t. kaks G m1 m2 N m2 ruudus on neli). Valemine: F , kus G=6,67·10ˉ¹¹ on r2 kg 2 gravitatsioonikonstant, mis näitab kui suure jõuga tõmbavad teineteist kaks 1kg massiga keha, kui nendevaheline kaugus on 1m. Gravitatsiooni üheks esinemisvormiks on raskusjõud. Raskusjõud on planeedi (Maa) külgetõmbejõud tema lähedal asuvatele kehadele. Valem: F=m·g, kus g=9,8m/s² on vaba langemise ehk raskuskiirendus. Keha
a a 10.Taylori valemine tuletamine.Taylori valemi jääkliikme integraalkuju ja Taylori valemi jääkliikme integraalkuju tuletamine. Taylori valemi tuletamine: Vvaatleme funktsiooni f, mis on (n+1) 8.Määratud integraal ülemise raja funktsioonin
annaabi.ee 
