abline(h=seq(0,25,5),lty=3,col="grey75") # abijooned #lineariseerides Mnsld.1 <- lm(I(d_k/(h-1.3)^(1/3))~d_k, PD.KU) summary(Mnsld.1) PD.KU$h.nsld<- 1.3+(PD.KU$d_k/ (Mnsld.1$coefficients[1]+Mnsld.1$coefficients[2]*PD.KU$d_k))^3 with(PD.KU, sqrt(sum((h-h.nsld)^2)/(length(h)-2))) curve(1.3+(x/(Mnsld.1$coefficients[1]+Mnsld.1$coefficients[2]*x))^3, from=0, to=35, col="red",add=T,lwd=2,lty=2) rect(19,1,30,6,border=2,lty=2,col=0) ac1 <- round(Mnsld.1$coefficients,3) valem1 <- substitute(h==1.3+(frac(d, b0+b1*d))^3, list(b0=ac1[1],b1=ac1[2])) text(20,4,valem1,pos=4) s1 = round(with(PD.KU, sqrt(sum((h-h.nsld)^2)/(length(h)-2))),2) subr1 = substitute(s[e]==s1,list(s1=s1)) text(20,2,subr1,pos=4) # mittelineaarne Mnsld.2<-nls(h~1.3+(d_k/(a+b*d_k))^3, PD.KU, start=list(a=1,b=0.4)) summary(Mnsld.2) curve(1.3+(x/(coefficients(summary(Mnsld.2))[1]+coefficients(summary(Mnsld.2))[2]*x))^3, from=0, to=35, col=3,add=T,lwd=2) rect(22,7,33,12,border=3,col=0)
HLOOKUP horisontaalne vastavustabel CHOOSE (indeks;väärtused) indeksile vastav väärtus MATCH(otsinguväärtus;lahtrivahemik;otsinguviis) otsitava väärtuse asukoht vahemikus (otsinguviis 0 on täpne otsing) INDEX(lahtrivahemik;indeks) indeksiga määratud reas oleva lahtri väärtus Viitamine: ADDRESS lahtri aadress tekstina ROW, COLUMN lahtri rea ja veeru järjenumber INDIRECT kahekordne viitamine lahtrile Loogikafunktsioonid IF(tingimus;valem1;valem2) valem valitakse sõltuvalt tingimuse täidetusest AND, OR, NOT keerulisemate tingimuste kirjapanekuks IFERROR(valem;veaväärtus) valemi väärtus või veaväärtus IFNA(valem;veaväärtus) valemi väärtus või #N/A korral veaväärtus Infofunktsioonid TYPE(lahter) lahtri sisu tüüp ISBLANK(lahter) tõene, kui lahter on tühi ISNUMBER(lahter) tõene, kui lahtris on arvväärtus ISTEXT(lahter) tõene, kui lahtris on tekst
CHOOSE – (indeks;väärtused) – indeksile vastav väärtus MATCH(otsinguväärtus;lahtrivahemik;otsinguviis) - otsitava väärtuse asukoht vahemikus (otsinguviis 0 on täpne otsing) INDEX(lahtrivahemik;indeks) – indeksiga määratud reas oleva lahtri väärtus Viitamine: ADDRESS – lahtri aadress tekstina ROW, COLUMN – lahtri rea ja veeru järjenumber INDIRECT – kahekordne viitamine lahtrile Loogikafunktsioonid IF(tingimus;valem1;valem2) – valem valitakse sõltuvalt tingimuse täidetusest AND, OR, NOT keerulisemate tingimuste kirjapanekuks IFERROR(valem;veaväärtus) – valemi väärtus või veaväärtus IFNA(valem;veaväärtus) – valemi väärtus või #N/A korral veaväärtus Infofunktsioonid TYPE(lahter) – lahtri sisu tüüp ISBLANK(lahter) – tõene, kui lahter on tühi ISNUMBER(lahter) – tõene, kui lahtris on arvväärtus ISTEXT(lahter) – tõene, kui lahtris on tekst
HLOOKUP horisontaalne vastavustabel CHOOSE (indeks;väärtused) indeksile vastav väärtus MATCH(otsinguväärtus;lahtrivahemik;otsinguviis) - otsitava väärtuse asukoht vahemikus (otsinguviis 0 on täpne otsing) INDEX(lahtrivahemik;indeks) indeksiga määratud reas oleva lahtri väärtus Viitamine: ADDRESS lahtri aadress tekstina ROW, COLUMN lahtri rea ja veeru järjenumber INDIRECT kahekordne viitamine lahtrile Loogikafunktsioonid IF(tingimus;valem1;valem2) valem valitakse sõltuvalt tingimuse täidetusest AND, OR, NOT keerulisemate tingimuste kirjapanekuks IFERROR(valem;veaväärtus) valemi väärtus või veaväärtus IFNA(valem;veaväärtus) valemi väärtus või #N/A korral veaväärtus Infofunktsioonid TYPE(lahter) lahtri sisu tüüp ISBLANK(lahter) tõene, kui lahter on tühi ISNUMBER(lahter) tõene, kui lahtris on arvväärtus ISTEXT(lahter) tõene, kui lahtris on tekst
x [ a,b] x [ x+ x,x] * x [ x+ x,x] * x [ a,b] x[ a ,b ] x[ a ,b ] Seega m µ( x ) M , s.t. µ( x ) on tõkestatud, sest funktsioon f on integreeruvuse tõttu tõkestatud. lim G = lim µ ( x ) x = 0 , sest x 0 ja µ( x ) on tõkestatud. Seega on funktsioon G pidev. x 0 x 0 29. Määratud ( Riemanni) integraali definitsioon ja geomeetriline tähendus*. Newtoni -Leibnizi valem1. Määratud (Riemanni) integraal - Kui sõltumata lõigu [a,b] alajaotusest ja punktide i valikust eksisteerib piirväärtus n lim f ( i )xi , 0 i =1 siis seda piirväärtust nimetatakse funktsiooni f määratud ( Riemanni ) integraaliks lõigus [a,b]. b
Samal ajal jääb sildlülituses tarbijaga järjestiku kaks dioodi, millel mõlemal tekib pärisuuna pinge lang järelikult on sildlülituses sisemine pingelang suurem. Erinevus ei ole suur umbes 0.8V, kuid alaldite projekteerimisel tuleb sellega arvestada. Dioodide valik alalduslülitusse toimub kahe dioodi põhiparameetri alusel: 1. suurim lubatav pärivool Ifmax 2. suurim lubatud vastupinge Urmax Poolperioodalaldil (valem) Täisperioodalalditel (valem1) kuna vool tarbijas moodustub kahe dioodi voolu summana. Vastupinge suhtes on aga täisperioodlülitustel erinevusi. Keskväljavõttega lülitusel Urmax=>2U2max, kuna vastupingestatud olukorras mõjub dioodile kahe sekundaarmähise pinge. Sildlülituse korral on aga mõjuv pinge(vastupinge) väiksem. 2.3 Alaldi töö mahtuvuslikule koormusele Enamus toiteseadmeid sisaldavad silufiltri, mis sisaldavad alati kondensaatoreid. Kondensaatorid
annaabi.ee 
