"valekultuur" - 1 õppematerjal

Stepihunt

nende saalide atmosfääri. Selle muusika lüüriline pool oli imal, ülesuhkrustatud ja lausa nüretas sentimentaalsusest, teine pool oli metsik, isemeelne ja jõuline, ning ometi kõndisid mõlemad pooled naiivselt ja rahumeeli koos, moodustades terviku. See oli languse muusika, samalaadne muusika pidi olema viimase keisri aegses Roomas. Bachi, Mozarti ja tõelise muusikaga võrreldes oli ta loomulikult sigadus ­ aga seda on kogu meie kunst, kogu meie mõtlemine, meie valekultuur, kui võrrelda seda tõelise kultuuriga. Temas on sugemeid neegrist ja sugemeid ameeriklasest, kes tundub meile eurooplastele kõiges oma jõukülluses nii poisikeselikult värskena ja lapselikuna. Kas muutub selliseks ka Euroopa? On ta juba sinna poole teel?" (lk 34) (Selgituseks: Stepihunt jäi dzässi kuulama). ,,Aga niimoodi raginal asja kallale minna ­ see oli minu jaoks liiga kiire ja käre, ja ma