Põrgupõhja uus vanapagan
seda suurt ja kindlat usku, mis laseks asju võtta niisugustena, nagu nad esinevad meie
meeltele. Miks närib kahtlus ikka ja alati meie rinnas, nii et oleme sunnitud vahetpidamata ja
paratamatult juurdlema!
V lk 47-55
Jürka läks õpetaja juurde, et oma esimesed kaksikud kirja panna; selgus, et kuna nad pole Juulaga
abielus, pole lapsed tegelikult Jürka omad. Räägivad Jürka valeisikutunnistusest. Tunnistab pastorile,
et tema oli see, kes sulase tappis. Jürka ja Juula panevad oma nimed pruudi ja peiuna kirja.
,,Oli ta siis sulle kallis?" küsis õpetaja temalt. ,,Surnult oli kallim."
Pastor arutleb Vanapaganateema üle LK 53
VI lk 55-65
Jürka eide kadumise lugu olevat ametlikult lõpetatud. Juula oli kahtlema hakanud, kas Lisete ikka
tõepoolest otseteed põrgusse on läinud: vbla ei leinud ta teed sügava lume ja tuisuga, eksib niisama