Sissejuhatus vene kirjanduslukku I
kirjandusele. S jaoks oli tõeline vene keel vana kirikuslaavi keel. Keeleteaduslikult oli see väär
väide. Vene keel ei kasvanud välja kirikuslaavi keelest. S väitis, et kasvas. S arvas, et
kirikuslaavi keel ongi see õige vene keel ja selle keele juurde tuleb tagasi pöörduda. See oli
puhas pühakirja keel, jumalik keel. Läbi selle keele jõuab inimesteni jumalasõna. Teised
euroopa keeled on lagastatud, arenenud valesti, sellepärast, et nad on läbi põimitud igasuguste
valeideedega, nt pr keel. Pr keelt pidas ta eriti ohtlikuks. Kodus rääkis S ise aga pr keelt. Pr
keelega toome kaasa ka pr ideed. Kõige rohkem ründas see raamat Karamzini. Otseselt seal
Karamzini nime nimetatud ei olnud. Kõik viited olid toodud Karamzini pooldajate teostes. S
väitis, et K rikkus vene keelt, kuna tema tegevus eraldas vene keelt kõige rohkem kirikuslaavi
keelest. K mõte oli see, et vene keel ja kultuur peavad tervikuna arenema Euroopa keelte ja
annaabi.ee 
