Kõnearendus
· Läbi nina rääkimine, kinnise ninaga rääkimine, ebaselge hääldamine, liiga kiire kõne, ebameeldivalt
aeglane kõne.
· Kogelus.
· Hilinenud kõneareng, alaalia, võimetus õppida lugema ja kirjutama.
Kõnevigadeks ei loeta: 1) kõnearengu perioodil esinevaid häälduslikke kõrvalekaldumisi lapse kõnes; 2) murret;
3) aksenti.
Kõnevead jagatakse kaheks:
Funktsionaalsed kõnevead tekivad halbade eeskujude ja juhuslike valeharjumuste süvenemise tagajärjel.
Kõneorganid on selpuhul täiesti korras. Õigeaegse raviga on neid vigu võimalik 100%-liselt parandada.
Orgaanilised kõnevead põhinevad anatoomilistel kõrvalekaldumistel lapse kõneorganites. Kõrva-nina-
kurguarst (otorinolarüngoloog) otsustab sel puhul opereerimise vajaduseja määrab selle aja. Kõneravi võib
toimuda ka enne operatsiooni, kindlasti aga peab see aga järgnema operatsioonile. Raviv arst on kohustatud
suunama lapse logopeedi juurde.
annaabi.ee 
