Arvo valton
läksin talle Vägevale külla, lugesin tema kirjutisi ja need innustasid ka mind edasi
kirjutama. Aastal 1959 lõpetasin ülikooli, esimene lugu ilmus mul 1960. Olin siis juba
üsna palju sahtlisse kirjutanud.
Üks kujutelm oli, et kirjanik peab nagu võimudele meelepäraselt kirjutama, kuid mina
olin selle reziimi vaenlane. Aga kui mu lood juba päris hästi vastu võeti, siis see tunne
justkui muutus.
Debüteerisid vist "Nooruses".
Jah, "Nooruses". Valeeria Villandi ja Ita Saks olid toimetajad, mõlemad on 1960ndatel
esile kerkinud kirjanike põlvkonna tuleku heaks palju teinud. Neid inimesi, kellele peaks
tagantjärele tänu ütlema, on tegelikult väga palju, aga sageli me neid isegi ei meenuta.
See pole meie traditsioonis millegipärast nagu kombeks. Hilisemad suhted muudavad ka
arvamusi.
Mäeinseneriks õppides ja jutte kirjutades võis tekkida vastuolu humanitaaria ja
reaalteaduste vahel
annaabi.ee 
