Liivimaa ristisõda
Aelleks asuti Sakala vanema Lembitu juhtimisel kiirest
vägesid koondama. Kokku saadi 6000meest. Kuuldes Eestlaste plaanist, püüdsid vastased
kiirustada, et ennetada venelaste saabumist. Peagi jõudis kohale 3000-meheline sakslaste,
liivlaste ja latgalite vägi. Otsustav lahing toimus 1217 Madisepäeval (21sept) Viljandi
lähedal ja lõppes eestlaste allajäämisega, ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi.
1219 sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas ValedamarII. Pärast
võidukat lahingut Tallinna all lasi Valdemar ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras
Eestimaa asehalduri, kelle ülesandeks sai kehtestada Taani võim Eestis, rahvas tuli
ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus. Sel ajal üritas ka Rootsi kuningas
oma osa saada, aga rootslaste väga löödi kohemaid puruks.
1222 maabus Taani vägi koos Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust.
Kui kuningas lahkus, asusid saarlased kohe aktiivselt tegustema. Ehitati 17
annaabi.ee 
