Lääne-Euroopa Suurriigid
Ludendorff ei soovi kanda
vastutust ja astub tagasi. Armee jätab ebameeldivad rahuläbirääkimised ehk
kapituleerumise Saksamaa poliitikute hooleks (parlamentarismi algus
Saksamaal). Saksamaal levib kulutulena ,,Pistodalöögi legend": Saksamaa armee
oli võitmatu, aga võitmatu armee petsid Saksamaa reeturlikud poliitikud =
keskparteid ja sotsiaaldemokraadid, poliitikud lõid pistoda armee selga.
Sõjaväelased Ludendorff ja Hindenburg ei õienda valearvamust. Poliitikutest said
patuoinad.
Saksamaa liitlased sõlmivad üksteise järel relvarahu (1918) Entente'ga:
1. Bulgaaria 28.09.1918
2. Türgi 30.09.1918
3. Austria-Ungari 03.11.1918: Juba varem, oktoobris, olid alanud
siserahutused (revolutsioon Viinis) ja keiser pidi troonist loobuma. Riik
lagunes ja vähemusrahvused iseseisvusid (muuhulgas Tsehhoslovakkia
28.10.1918).
Oktoobris 1918 algab Saksamaa keisririigis parlamentarism (sots. võetakse
valitsusse)