Filosoofia
filosoofiat tarkuse armastamiseks ja pidas selle alguseks imestamist. Enamus filosoofia
ajalugusid püsib tänini Aristotelese ja neoplatoonikute järgi Platoni filosoofia-mõiste
lahtimõtestamise juures. Platoni seletus filosoofiale on kindlasti teravmeelne, aga see ei ütle
palju filosoofia tegeliku tekke ja kreeka filosoofia spetsiifika (eristavate iseärasuste) kohta.
Näiteks Diogenes Laërtios polemiseerib (avalikult vaidlema) oma teose Kuulsate filosoofide elu
ja vaated alguses "valearvamusega" nagu sündinuks filosoofia hoopis barbarirahvaste juures, aga
kummutada tal seda ei õnnestu.
4
Lihtsustatult öeldes pole filosoofia muud kui teadmishimu ja küsimuste küsimine. Asja teeb
keerulisemaks see, et filosoofid küsivad erinevat tüüpi küsimusi ning filosoofilise küsimuse
tüübi põhjal saab määratleda ka seda küsiva filosoofi. Lühidalt öeldes leidub nelja tüüpi
annaabi.ee 
