Kaarma vald
Pärast Muistset Vabadusvõitlust (1208-
1227) ja kaotust sakslastele 1227. aastal läksid siinsed alad algul Riia linnale, hiljem (1234)
Lääne-Saare piiskopile. Võimu tugipunktideks said kirikud, mis tihti ehitati vanade
maalinnade kõrvale. Piiskopi ajal kujunes muinasaegsest suurest Kaarma kihelkonnast Kärla
ja Püha alade eraldumise tagajärjel Kaarma kirikukihelkond. Liivi ordu lagunes Liivi sõjas
(1558-1583), Saaremaa läks taanlastele.
Põhjalikult muutusid valdussuhted Taani ajal (1564-1645), mil uus valitseja hertsog Magnus
asus riigimaid jagama. Rootsi aja (1645-1710) lõpul laastas Saaremaad Põhjasõda (1700-
1721) ja sellele järgnenud katk. Terved alad jäid tühjaks, kuhu hiljem rajati uusi
kroonumõisaid. Saaremaast sai Venemaa provints, mis 1765. a Liivimaaga taasliideti.
Valdade moodustumine seoses pärisorjuse kaotamisega Eesti Kubermangus algas 1816. a,
Liivi Kubermangus 1819. a. Valdade piirid langesid kokku mõisate piiridega, kuid