MAASUHTED JA MAAREFORMID loeng
Maaomand, ka kogukondade vahel, ei olnud kindlalt piiritletud.
Metsavöönd oli kahe kogukonna maa piiritleja seda nimetatakse vööndipiirideks.
13-14.sajandil üksikud piirimuudatused läänistatud maade osas. 14.sajandist hakati lisama
piirikirjeldusi tee ja punkti ja kraaviga, kus vaidlused olid, läänimaade kokkupuutekohad.
Rootsi aeg tõi kaasa vajaduse korrastada maasuhteid. Palju tühjaks jäänud maid ja segaduses
valdussuhetes. Mõisavõrgu väljakujunemine tingis vajaduse mõisate vaheliste piiride
määratlemiseks, kusjuures ühe mõisa külade vahel võis olla piir hajus. Algas mõisate maavalduse
kaardistamine. Vaidluskohtades koostati täpseid piirikaarte, millega märgiti lineaarne piir koos
ümbritseva alaga, täiendatud kirjeldustega. Suuremaulatuslikud kaardistamised seoses mõisate
reduktsiooniga.