Nimetu
oli esmalt formeerinud Ketler sõja alguses, kuid ketler ei suutnud neid mehi üleval
pidada. Mõisamehed metsistuvad. 1560ndate alguses müisamehed rootsi tenistuses, 7a
süja ajal aga rootslased neile enam palka ei maksa ja nad lähevad poola poole üe.
1565 aprillis õnnestub mõisameestel saada enda valdusesse Pärnu linn. Rootslased
üriitavad Pärnut tagasi saada, kuid see neil ei õnnestu. Pärnu oli rootslate üheks
oluliseimaks tugipunktiks Liivimaal, Linn läheb poolakate valdusess 10 a, siis vallutavad
selle venelased. Poolakad teevad pärnust endale ise sõjalise tugipunkti. Mõisameeste
igapäevane tegevus oli seotud rüüstamisega, sõda pidi iseenesest ennast toetama. Peale
Pärnu langemist on mõisamehed liikunud edasi Tln alla, suvel rüüstasid tln lähiümbrust,
ürit ka tln piirama hakata, kuid selleks polnud neil lihtsalt jõudu. Oodatakse Magnuse
väge, kes kohale ei tulnud. Mõisamehed on sunnitud taganema toimub mitmeid
kokkupõrkeid
annaabi.ee 
