· Ekspertide valdkonnaspetsiifiline mälu on parem. · Eksperdid kasutavad algajatest erinevaid probleemide lahendamise strateegiaid Kasutatakse palju "tagasilangust" tavamõistete tasemele Algajad kasutavad probleemide lahendamisel nn pindmisi näitajaid, eksperdid sügavaid struktuure Algajate tedamised hajusad, ekspertidel süsteemsed · Ekspertidel on paremini läbi töötatud probleemide esitused. · Ekspertide paremus on tingitud nende parematest valdkonnaspetsiifilistest teadmistest, mitte üldvõimetest. · Eksperdiks saadakse rohke harjutamisega. Probleemide lahendamine grupis · Laste koostööoskused arenevad vanuse ja kogemusega, sõltuvad lapse kognitiivse arengu tasemest. · Kootööks on vaja saavutada ühne arusaam, mõista teise vaatepunkti, võrrelda arusaamu, kaitsta oma seisukohti. Grupitöö tulemuslikkust mõjutavad · ülesande raskus · töö eesmärk · institutsionaalsed normid · kultuurilised erinevused
lahendamise operaatorid, lisaks on olulised nendevahelised suhted - Probleemi ei määra esitust mite ainult teadmiste hulk, vaid ka viis kuidas teadmised on organiseeritud Erinevused algajate ja ekspertide vahel: - Algajad grupeerivad ülesandeid vastavalt nendes esinevate objektide pindmiste omaduste järgi. Eksperdid grupeerivad ülesandeid vastavalt lahendamise meetodile seega süvastruktuurile või printsiibile. Erinevused on tingitud valdkonnaspetsiifilistest teadmistest mida ekspertidel on paremad kui algajatel - Eksperid kasutavad ülesannet lahendades võtteid, pidades silmas eesmärki mis näitab et nad planeerivad oma lahendust ette enne alustamist – alustavad algusest – st. kuidas jõuan eesmärgini antud vahenditega, algajad kipuvad töötama tagasivaates ja kasutavad vahendid-lõpp analüüsi kasutades võtet millest nad loodavad et see viib
annaabi.ee 
