J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
viimasega heade sidemete loomine. Reeglina moodustatakse kultuurautonoomia korraldamiseks
vastava rahvuskogukonna (minoriteedi):
1) ühiskondlikud esindusorganid;
2) palgalised täitevorganid;
3) vajalikud asutused kultuurautonoomia funktsioonide korraldamiseks.
Kultuurautonoomia ei ole niivõrd poliitline, kui sotsiaal-kultuuriline nähtus. Ta tegutseb rangelt
asukohamaa seaduste alusel ja raames. Kultuurautonoomia on olemuselt mitteterritoriaalne
rahvuslikul valdkonnaalusel korraldatud spetsiifiline omavalitsus. Ta ei asenda kunagi territoriaalset
kohalikku omavalitsust oma rahvuse kogukonnale, vaid tema territoriaalorganisatsioonid tegutsevad
tihedas koostöös vastava omavalitsusüksuse organitega. Keskvõimu struktuuris on tavaliselt omaette
institutsioon, kes tegeleb rahvusvähemuste ning kultuurautonoomia probleemidega ning suhtleb
vahetult ja operatiivselt vastavate kogukondade esindustega (võib olla koguni vastav minister). Riigi