Mitmekeelne oskussuhtlus
Tegelikult leidub rohkemgi teemasid, mis tugevaid hinnanguid
esile kutsuvad, näiteks religioon, poliitika või suhtumine muudesse
vähemustesse peale keeleliste. Kas hoiakud eri teemadel võiksid olla
omavahel seotud või õnnestuks leida lausa selliseid üldisi põhjusi nagu
kalduvus eelistada kindlust vabadusele, selgust mitmekesisusele, püsi-
vust paindlikkusele, kollektiivsust individuaalsusele, harjunut uuele?
Küsitlustulemustest (Tavast 2012) valdkondadeavahelisi seoseid
siiski näha pole, küll aga õnnestub saada kinnitust, et tõhusat
keelekorraldust pooldab umbes kolmveerand vastanutest: õige ja vale
on keele puhul rakenduskõlblikud kategooriad, valeks peetav kasutus
häirib, keelekorralduse ülesanne on vale kasutust taunida, inimestele
saab ja tuleb ette kirjutada, kuidas nad peaksid väljenduma.
Keele korraldamist ja keelevigade parandamist ehk normi suuna-
mist normingu poole võib vaid veidi liialdades võrrelda katsega